Tänapäeval on saadaval mitmed erinevad rasestumisvastased vahendid. See, milline vahend sobib sulle kõige paremini, sõltub suuresti tervisest ja mõnest muust asjaolust. Selleks vaatame üle mõned probleemid, mis võivad tekkida. Kui oled selle artikli läbi lugenud ja võtnud vastu otsuse kasutada ühte või teist meetodit, siis kindlasti konsulteeri eelnevalt oma arstiga.

Pea meeles, et ainus viis kaitsta end seksuaalsel teel levivate nakkuste eest on kasutada kondoomi iga kord, kui seksite. Muud rasestumisvastased võimalused takistavad rasedust, kuid need kohe kindlasti ei kaitse suguhaiguste eest.

Erinevad rasestumisvastased vahendid

Toome välja loetelu erinevatest rasestumisvastastest vahenditest, mis näitab, kui sageli pead üht või teist kasutama (või asendama).

Seksimisel kasutatavad rasestumisvastased vahendid:

– Meeste ja naiste kondoomid.
– Emakakaela kate – toimib umbes nagu vannikork, lükatakse tuppe nii, et see kataks emakakaela ja seemnerakkudel ei oleks võimalik emakasse siseneda.

Igapäevaselt kasutatavad meetodid:

– Pillid (kombineeritud pillid või ainult progestogeeni sisaldavad pillid). On olemas ka teatud tüüpi 21-päevased pillid, kus on iga kuu nädal aega vaba.

Igal nädalal asendatud meetodid:

– Rasestumisvastane plaaster – plaastrit vahetatakse iga nädal kolm nädalat järjest ning siis on üks nädal plaastrivaba.

Igal kuul asendatud meetodid:

– Tuperõngas – näeb välja kui käevõru ja kummipaela ristand, on lihtne ja funktsionaalne. See on läbipaistev painduv polüetüleenvinüülatsetaadist rõngas, mis tuppe paigaldatuna vabastab aeglaselt progestiini ja östrogeeni. Kantakse samuti 3 nädalat ja siis üks nädal on pausi, mil ajal on menstruatsioon.

Meetodeid uuendatakse iga 2 kuni 3 kuu tagant:

– Rasestumisvastane süst.

Iga kolme aasta tagant uuendatud rasestumisvastased vahendid:

– Rasestumisvastane implantaat.

Iga 5–10 aasta järel uuendatud meetodid:

– Spiraal – väga tõhus pikatoimeline pöörduv rasestumisvastane vahend. Selle paigaldab naistearst emakaõõnde olenevalt spiraali tüübist 3-10 aastaks.

Spiraale või implantaate sisestab arst. Süsti puhul teeb selle kas arst või näidatakse sulle ette, kuhu ise selle teha saad. Enamasti tehakse see tuharalihasesse, kõhtu või reiele. Kui oled piisavalt julge end süstima, siis kindlasti on ise mugavam teha, ei pea iga kord arsti juurde minema. Seda manustatakse sõltuvalt tüübist iga 8 nädala järel või iga 12 nädala järel. 

Mõttekohad 

Kui sul on mugav rasestumisvastaseid vahendeid tuppe panna, siis võiksid kaaluda kas naiste kondoomi, rõngast või emakakaela katet.
Kui soovid kasutada meetodit, mis oleks pikemaajalisem ning sulle ei valmista ebamugavust arsti külastamine, siis võiks kaaluda spiraali või implantaati.

Mõned rasestumisvastased vahendid võivad menstruatsiooni mõjutada. Mõni võib muuta perioodid kergemaks või harvemaks. Teised võivad muuta perioodid hoopis raskemaks või ebaregulaarsemaks. Vahendid, mis võivad menstruatsiooni kergendada, on näiteks pill, plaaster, süst või tuperõngas.

Tähelepanu peaks valiku tegemisel pöörama ka suitsetamisele. Suitsetajad saavad küll kasutada enamikke rasestumisvastaseid vahendeid, kuid kui harrastad seda ja oled üle 35-aastane, ei pruugi mõned rasestumisvastased vahendid (nt kombineeritud pill, plaaster või tuperõngas) sulle sobida. Lisainfot selle kohta küsi kindlasti oma arstilt. Selle asemel võid kaaluda näiteks spiraali, implantaati, süsti või progestageeni sisaldavat pilli.

Kaalunumber suuresti ei mõjuta rasestumisvastaseid vahendeid. Küll aga on süst seotud vähese kaalutõusuga, kui seda kasutatakse vähemalt 2 aastat.

Mõned rasestumisvastased vahendid kasutavad hormoone, mis on sarnased hormoonidega, mida naised looduslikult toodavad. Need hormoonid on östrogeen ja progestogeen. Neid hormoone sisaldavad rasestumisvastased vahendid ei sobi osadele naistele, kellel on haigusseisundid, näiteks rinnavähk.

Mõnedele jälle ei sobi östrogeeni sisaldavad rasestumisvastased vahendid.
Sinna hulka kuuluvad naised, kes:
– on üle 35 ja suitsetavad,
– on väga ülekaalulised,
– võtavad teatud ravimeid,
– on teatud tervisehäired, näiteks vereringeprobleemid või migreenid.

Kui sa oled üks nendest, kes neid kasutada ei saa, siis selleks on muud võimalused. Näiteks spiraal, implantaat, süst või progestageeni sisaldav pill.

Kui soovid lähitulevikus rasestuda?

Kõiki rasestumisvastaseid meetodeid saab peatada, kui soovid last saada. Võid rasestuda niipea, kui lõpetad rasestumisvastaste vahendite kasutamise.
Naise viljakus normaliseerub tavaliselt esimese kuu jooksul pärast kombineeritud pillide, vaginaalse rõnga või rasestumisvastase plaastri lõpetamist.
Pärast rasestumisvastase süsti lõpetamist võib viljakuse normaliseerumiseks kuluda kauem aega.
Enamik naiste viljakus taastub mõne kuu pärast, kuid viljakuse normaliseerumiseks võib kuluda ka kuni aasta. 

Kui hakkad valima uut rasestumisvastast vahendid, pööra tähelepanu eelolevatele punktidele ning kindlasti konsulteeri ka oma arstiga, et parim lahendus leida.